AKI: Eesti Interneti Sihtasutus peab lähtuma avaliku teabe seadusest

Andmemasin küsis Eesti Interneti Sihtasutuselt domeenireformi analüüsimiseks andmeid ja sai vastuseks üsna ühemõttelise seisukoha, et EIS ei täida oma tegevuses avalikke ülesandeid ja ei oma mitte mingit kohustust kodanike päringutele vastamisel. Andmemasin leidis, et EIS ja .ee domeenid ei ole päris EIS’i poiste eraäri ja sai vastava kinnituse ka Majandusministeeriumist ning Andmekaitseinspektsioonilt.

Kuna EIS nii toredalt oma jonni oskab ajada, siis kogukonna informeerimiseks avaldame alljärgnevalt vaidluse materjalid.

Andmemasin tahab analüüsida .ee domeenide hülgamist

Andmemasin otsustas aasta alguses, et tarvilik oleks teha analüüs sellest, millised on Juhan Partsi ja Eesti Interneti Sihtasutuse poolt tehtava nn domeenireformi tagajärjed. Olles ise kolinud mitmete domeenidega tulevaste närvirakkude säästmiseks .ee domeenilt üle .eu domeenile, tahame teha lihtsa analüüsi selle kohta, kui paljud reformi käigus kustutatud domeenid on asendunud alternatiividega nagu .eu, .com, .org jne.

Ehk kui EIS räägib avalikult edukast reformist ja sellest, et kustutatakse nö surnud ja mitteaktiivseid domeene, siis sinna juurde tahaks näha, kui palju on siiski neid, kes on aktiivse tegijana .ee domeenis pettunud ja valinud riikliku tunnuse asemel mõne muu sobiliku.

Analüüs oma olemuselt on lihtne. Selleks on vaja domeenide kustutamise eelset kõigi .ee domeenide nimekirja, mille alusel saab siis perioodiliselt kontrollida, kui palju reformiga kustutatud domeenidest hakkavad elama uut elu kas .eu, .com vms laiendi all. Niisiis esitas Andmemasin EIS-le palve varustada meid täieliku .ee domeenide nimekirjaga.

EIS: Me ei tööta avalikkuse huvides

Arvestades EIS’i senist avalikku retoorikat, võis muidugi ette ennustada, et nende andmete saamine ei pruugi minna lihtsalt. Ja nii oligi. Kui oma päringus EIS-le viitasin avaliku teabe seadusele, siis EIS vastas Mirko Haaveli isikus üsna selgelt, et EIS on eraettevõte (“eraõiguslik juriidiline isik“) ja avaliku teabe seadus nende tegevusele ei laiene.

Ime näppu ühesõnaga. Nojah. Kuna üsna põgusa seaduse lugemise järel oli selge, et EIS tahab kodanikule lihtsalt kotti pähe tõmmata, siis palusime appi Andmekaitseinspektsiooni.

AKI / MKM : EKI peab lähtuma avaliku teabe seadusest

AKI võttis küsimusele vastamiseks seaduses ette nähtud lisaaega ja tegi väga eeskujuliku analüüsi, otsides argumente nii Majandusministeeriumist kui kõikvõimalikest muudest ametlikest seisukohtadest. Selgub, et nii Majandusministeerium kui Õiguskantsler on avaldanud seisukoha, et Riigi tunnusega domeenide registri pidamine on selgelt käsitletav avaliku teenuse pakkumisena. Loogish ju. AKI ütleb omalt poolt, et “avaliku ülesande täitmine jääb alati avalikuks, hoolimata sellest, kui mitmele isikule või mis vormis see on edasi delegeeritud“.

Loogiliselt muidugi kohustas AKI EIS-i menetlema minu teabenõuet avaliku teabe seadusest lähtuvalt ning väljastama mulle küsitud info soovitud kujul hiljemalt 14.03.2011.

Otsuse valguses täpsustasin omalt poolt EIS’ile üle, et kuna eesmärgina on defineeritud analüüsi tegemine domeenireformi kujunemisest, siis soovin saada nimekirja nüüd mitte enam kehtiva seisuga vaid kustutamise eelse seisuga.

Ühesõnaga, jääme ootama materjale ning hoiame edaspidi lugejaid kursis tulemustega.

Materjalid:

AKI otsus koos põhjaliku analüüsiga

Vaata ka:

• Setud postid puuduvad

Sildid: Analüüsid, demokraatia, domeenireform

See postitus tehti 2011-03-01 kell 12:05 ja on lahterdatud kategooriates Analüüsid. Sa vöid jälgida vastuseid sellele postile RSS-i vahendusel: RSS. Sa võid jätta oma teate, või teha tagasiviite (trackback) oma enda lehelt.