Pensionifondide tootlused inflatsiooniga korrigeeritult
Õnnelikult pensionil - kui inflatsioon ei söö ära sinu pensionifondi tootlust
Igasuguste finantsinvesteeringute puhul on üldiselt eesmärgiks vara väärtuse kasvatamine. Pikemaajaliste investeeringute puhul on vara nominaalse kasvu kõrval oluline aru saada ka sellest, kui palju kasvab vara tegelik väärtus, kui arvestada vara kasvust maha hindade üldine tõus ehk inflatsioon. Andmemasin võttis ette progressiivse kasvustrateegiaga II samba pensionifondid ja arvutas välja, mis jääb fondide väärtuse kasvust järgi kui inflatsioon maha arvestada.
Analüüsime progressiivseid fonde
Kuna analüüsi eesmärk on näidata inflatsiooni mõju pikaajalisele tootlusele, siis hoiame asja lihtsana. Võtame analüüsi alla üksnes üht tüüpi pensionifondid. Valime nendeks populaarsed progressiivsed II samba pensionifondid, kes on tegutsenud vähemalt aastast 2003.
Nominaalne tootlus on ilus
Mõistetavatel (turunduslikel) põhjustel räägivad fondivalitsejad ise avalikkuses alati nominaalsetest tootlustest. Ja need on loomulikult ilusad ja ahvatlevad numbrid. Näiteks vaadeldavatest fondidest seni kõige edukam LHV fond L on oma väärtuse aastast 2003 enam kui kahekordistanud. Valikus kõige kehvema puhul on tootlus 44%, mis numbrina näeb samuti ilus välja.
Samas näeme ka, et hinnad on aastast 2003 samuti kasvanud – keskmiselt 37%. Ka seda on päris palju. Ning oma vara tegelikku väärtuse kasvu saame paraku näha alles peale tootlustest inflatsiooni maha arvamist.
Progressiivsete II samba Pensionifondide nominaalne tootlus 2003-2011t
Inflatsiooniga korrigeeritud tootlused
Alloleval joonisel on toodud valitud fondide väärtuse kasv aastast 2003 inflatsiooniga korrigeeritult.
Pensionifondide tootlus inflatsiooniga korrigeeritult 2003-2011
Näeme, et progressiivsete fondide seas ei ole õnneks ühtki, kelle puhul inflatsiooniga korrigeeritud tootlus 2011. aasta alguses oleks negatiivne. Samas näeme, et inflatsiooni lisamine võrrandisse selgelt võimendab fondide omavahelisi erinevusi tootluse osas. Nominaalselt ei tundugi ehk kehvemate ja paremate fondide tootluste erinevused ehk väga suured, kõikudes vahemikus 44-109% vahel - parim fond toodab halvimaga võrreldes kaks korda suurema tootluse. Kui aga inflatsioon maha arvestada, näeme, et halvim fond jääb tootluses parimast maha KÜMME korda!
Fondi valik määrab palju
Nagu tulemustest näha, võib kogutud pensionivara sõltuvalt fondist siin pikemas perspektiivis kõikuda vara ostujõu säilitamisest kuni selle mitmekordistamiseni. Seejuures tasub tähele panna, et oleme kasutanud progressiivsete ehk nö äkilisemate ja eeldatavalt suurema tootlusega fondide andmeid.
Konservatiivsed fondid kaotavad ostujõudu
Kui vaadata näiteks võrdlusena juurde konservatiivse strateegiaga fondidest suurima mahuga SEB fondi, siis selle nominaalne tootlus vaadeldaval perioodil oli ca 29% ehk inflatsiooniga korrigeeritult on vara ostujõud kahanenud 8% võrra. Veelgi kehvema tulemuse on teinud Swedbanki K1, mis nominaalselt on tootnud kogu selle aja jooksul vaid 12% ehk inflatsiooniga korrigeeritult on vara kaotanud oma väärtusest tervelt veerandi.
Seega: olge tähelepanelikud ja nõudlikud. Ehkki avalikkuses viidatavad nominaalsed numbrid on valdavalt positiivsed, näib pilt hoopis tõsisem kui arvestame sisse inflatsiooni. Fondi valik määrab nende numbrite valguses äärmiselt palju ning sõltumata sellest kui suur on Teie palk, võib Teie pensionipõlve sissetulek kordades erineda just sellest valikust lähtuvalt.
Disclaimer
On kulunud tõde, et tulevikku ei saa tegelikult ennustada mineviku sündmuste alusel. Ehk – loomulikult puudub kindlus, et senised tootlused peaksid sama hästi/halvasti jätkuma. Seetõttu on oluline ka jooksvalt jälgida oma fondi tööd ning oluliste muutuste korral korrigeerida ka oma valikut.
Allikad
Inflatsioon
Pensionide tootlused