Posts Tagged ‘Uuringud’
Baltic Index: Baltic Economic Sentiment Report Starts
Postitatud: Analüüsid, Baltic Economic Sentiment kuupäeval aprill 4th, 2011 Autor: Tõnis – 1 KommentaarAndmemasin is happy to present the simple report covering the economic sentiment index and consumer confidence in the Baltics. Loe edasi »
Erakondade toetuse ajalugu
Postitatud: Analüüsid kuupäeval veebruar 25th, 2011 Autor: Tõnis – Kommenteeri esimesena
Andmemasin aitas Turu-uuringute AS’il valmis teha interaktiivsed graafikud erakondade toetusprotsentide ajalooga erinevates sihtgruppides. Tulemust näeb siin!
Loe edasi »
Avalikud uuringuaruanded ühest kohast
Postitatud: Analüüsid kuupäeval august 3rd, 2010 Autor: Tõnis – Kommenteeri esimesena
Andmeasin kogus kokku hulga avalikuks kasutamiseks mõeldud uuringuaruandeid, mis on seni olnud pilla-palla laiali erinevate uuringufirmade, ministeeriumide ja viimaste allasutuste veebidel.
Kogusime säärased aruanded kokku, tegime elementaarse jaotamise valdkondade ning täpsemate teemade osas ja panime ühtse andmebaasina kõigile huvilistele kasutamiseks üles. Siia. Loe edasi »
Uuringuandmete kaalumisest
Postitatud: Uuringukool kuupäeval mai 10th, 2010 Autor: Tõnis – Kommenteeri esimesena
Andmete kaalumine, mis see veel on? Andmemasina Uuringukool seletab!
Mis on andmete kaalumine (data weighing) ja milleks see hea on? Selgitame lihtsa näite varal, kuidas ja miks kasutatakse andmete kaalumist sotsiaal- ning turu-uuringute tulemuste analüüsimisel.
Mis on kaalumise eesmärk?
Sageli on sotsiaaluuringute eesmärgiks teha üldistusi küsitletud valimi baasil laiema grupi ehk üldkogumi kohta. Näiteks, tavapäraste elanikkonnaküsitluste (sageli nn Omnibuss-tüüpi küsitlused) eesmärk on teha järeldusi kogu riigi elanikkonna kohta.
Selleks, et valimi alusel saaks teha nö laiendatud väiteid, on vajalik, et valim oleks representatiivne ehk esinduslik. Sisuliselt tähendab see, et valim peab vastama üldkogumi struktuurile, peab olema nö väikesekujuline mudel üldkogumist. Näiteks, kui üldkogumis (nt Eesti elanike seas üldiselt) on mehi ja naisi võrdselt 50%, siis on oluline, et ka valimis oleks meeste-naiste suhe võimalikult sarnane.